Mmm molluskimöga!

Lõuna-Euroopas viibides on lausa kohustuslik lasta kõikvõimalikel kohalikel mereandidel hea maitsta. Muidugi on väga tähtis teha seda hoolikalt valitud söögikohas, või ise tehes veenduda kraami värskuses, mitte ainult maitseelamuse vaid ka puhtpraktiliselt tervise huvides - keegi ei taha ju oma kulinaarset katsetust lõpetada vetsupotti kallistades. If you get it right, on tulemus midagi taevalikku.

Madeiral pakutakse turistidele peamiselt küüslaugu ja peterselliga grillitud meritigu ekl lapas (ingl k limpets), mille kohta reisiraamat ütleb napisõnaliselt, et need maitsevad paremini kui välja näevad...

Grillitud meritigu

Lapased on veel proovimata, kuid välimuselt on nad sarnased rannakarpidele (ingl k mussels), küllap ka maitse on sama intrigeeriv. Üks minu vaieldamatult lemmikuid molluskiroogi valmibki rannakarpidest ja loomulikult jällegi väga lihtsalt ja odavalt, muidu te ju minult sellest ei kuuleks:)

"Mejillones a la marinera" vuristaksid hispaanlased kohe selle peale. Neil on selleks täielik õigus, sest tõepoolest on Ibeeria poolsaare pojad (tõenäolisemalt küll emad) kunagi selle retsepti peale tulnud. Ibeeria emad kasutavad alati värskeid kinniseid karpe, keedavad neid soola, peterselli ja tilliga maitsestatud vees kuni karpide avanemiseni ja kasutavad sama keeduvett kastme tegemiseks - sellest ka roale iseloomulik meremaitse, mis kajastub selle nimeski.

Rannakarbid on ka tervisele head. Karbiliha on rikas valkude, samuti mineraalsoolade poolest. Nad on suure kaaliumisisaldusega, tugevdades nii südant kui ka närvisüsteemi. Lisaks on neis esindatud jood, raud, tsink, magneesium. Kui lähete poodi rannakarpe ostma, teadke, et korralikult sügavkülmutatud värske rannakarp peab olema suletud. Avanenud karbid on riknenud ja tuleb ära visata! Ettevaatust ka säilitamisega – keedetud rannakarbid riknevad kiiresti ja üle paari päeva ei tasu neid külmkapis hoida.

Eesti kokkajal võrdub värske rannakarbi leidmise võimalus lähimast Selverist suure ümmarguse nulliga. Tegin kiire uurimistöö ja selgus lootustandev fakt, et külmutatud kujul võib meie suurematest toidupoodidest enesele lõuna- või õhtueineks rannakarpe osta küll. Tegelikult elab söödav rannakarp ka Läänemeres, kuid erinevalt näiteks brüssellastest see eestlaste toidulaual nii hinnatud ei ole. Siin on minu tagasihoidlik püüdlus seda tõsiasja veidike muuta.

Mejillones a la Marelli ehk pasta Mareltsi molluskimögaga

Kahele sööjale:

250 g külmutatud molluskeid, karpidest juba eemaldatud
1 suur sibul
2 küüslauguküünt
3 suurt/6 keskmist tomatit
Käputäis värsket peterselli
Sool
Must pipar
Paprikapulber
Oliivõli
Worcestershire'i kaste
Valge vein
1 tl mett

250 g makarone

Pane molluskid sulama. Sügavas pannis või tavalises keedupotis kuumuta hakitud sibulad, küüslauk ja petersell oliivõlis. Lisa kuubikuks hakitud tomatid, mesi, soola, pipart ja paprikapulbrit maitse järgi ning törts Worcestershire'i kastet ja veini. Kui pannil olev hakkab juba kastet meenutama, pane eraldi potti keema makaronid (jälgi, et need liiga pehmeks ei keeks, vaid tulemus oleks al dente). Lisa kastmele sulatatud molluskid, keeda madalal temperatuuril mõned minutid kuni makaronid on valmis (liigne keetmine muudab molluskiliha liiga sitkeks, samuti kaovad ülekeedetud liha maitseomadused).

Lajata makaronid taldrikutele, kata molluskimögaga ja naudi!